Juba vähem kui kolme nädala pärast esietendub Tartu Üliõpilasteatris (TÜT) Kornei Tšukovski juttudel ja David Tšerkasski multifilmil põhinev absurdimuusikal “Dr Valuson”. TÜT-i lavastustiimi jaoks peitus käesoleva materjali võti eelkõige absurdis ja kaasaegsuses. Need juurdusid arusaamas, et Tšukovski on eelkõige kirjanik täiskasvanutele.
Foto: Mona Bronzov
Kornei Tšukovski juttudele on omane vahe luulekeel, mida on eesti lugejale vahendanud Ellen Niit ja Jaan Kross. Samas kuulub selle materjali juurde ka teatav eksitavus. Jälgides Tšukovski keelekasutust ja sama materjali põhjal 1984. a valminud David Tšerkasski multifilmi, ilmneb, et Tšukovskit tuleks käsikäes Anton Tšehhovi ja Mihhail Zoštšenkoga liigitada absurdikirjanikuks ning et tema põhiauditoorium pole üldse lapsed, vaid hoopis täiskasvanud.
Tšukovski tegeleb oma loomingus naiivse, ka infantiilse moraaliga, seda lahti valgustades ja naeruvääristades. Eri ühiskonnad kipuvad omaks võtma kanoniseeritud käitumisnorme, küsimata nende päritolu järele. Maailmapilt, mis taolise automatismiga koos käib, on aga väga must-valge ja ühemõõtmeline ning inimesi saab selle alusel väga toorelt jaotada omadeks ja võõrasteks, headeks ja pahadeks, puhasteks ja määrdunuiks. Suuremad ideoloogiad kasutavad sedasama maailmapilti ühes rangete, samas lõpuni teadvustamata normidega, et muuta inimesed tribalistlikeks, primitiivseiks ja lihtsalt manipuleeritavateks. Miks? Sellist inimest on hea kasutada - sõdimiseks, tootmiseks ja ka hüsteeriliseks ületarbimiseks.
Taolise mõttelõnga leidis Tšukovski poeesias ka “Doktor Valusoni” lavastaja Peeter Piiri, mis muudab materjali väga kaasaegseks: “Me oleme praeguses maailmas üsna kaugele liikunud 1990. aastate tehnokraatlikust optimismist, mille kohaselt ootab meid kõiki rindejoonteta ühisturg. Ukrainas ja Palestiinas peetakse sõda, majanduslik hegemoonia nihkub tasahilju USA käest Hiina rüppe ja sotsiaalmeedia kõlakambrites peetakse juba kümmekond aastat halastamatut kultuurisõda. Mulle tundub, et meie üha polariseeruvas maailmas on üsna asjakohane meelde tuletada Kornei Tšukovski moraliteesid, kus lugeja-vaataja meelitatakse uskuma totruseni üliutreeritult esitatud väärtusi, mille puhul peagi selgub, et neid lihtsalt ei saa tõsiselt võtta. Äkki meie ühiskond vajab sellist kultuurilist diversiooni.”
Arvestades Tšukovski juttude absurdi ja teemakäsitlust, näib ainuõige kasutada nende lavale panemisel formalistlikku teatrikeelt, millele on omane ülepakutus, ülemängitus ja ülim utreerimine. TÜT lähtub samas lavastuse puhul ka animatsiooni esteetikast, kus on omal kohal minimalism ja kujundite poeesia. D. Tšerkasski “Dr. Aibolit” on žanri poolest muusikaline vaatemäng, mis tundus ka lavastusmeeskonnale igati paslik vorm - eks jumaliku korrapäratuse kujutamiseks sobibki kõige paremini sedavõrd jabur väljendusvorm kui seda on muusikal.
Etendused toimuvad 1. ja 8. veebruaril, 29. märtsil, 4. ning 5. aprillil kell 19.00 Tartu Üliõpilasmajas.
Lisainfo:
Kelly Kittus, Tartu Üliõpilasteatri tegevjuht
Tel. nr: 5303 8295
E-mail: kelly@yliopilasteater.ee
Comments